Turvaline tankimine eeldab töötajate usaldamist

Selleks sobiva võimaluse valimisel on määrav töötaja usaldamine, kirjutab 3. märtsi Äripäev logistika rubriigis.

Uurisime, millist varianti ettevõtted kasutavad. Kas töötajatele on tankimiseks väljastatud limiidiga kütusekaardid, arveldatakse arvetega, kantakse kindel summa kütuse ostmiseks töötaja kontole või omab ette­võte ise tanklat.

Omnival kaks eratanklat

Omniva transpordi halduse grupi juhi Marten Seepteri sõnul on Omnival eratankla nii Tallinnas Pallasti tänaval kui ka Tartu kandekeskuse territooriumil. Ta lisas, et teenust osutab ettevõttele 2013. aastal kütusehankes edukaks osutunud N-Terminal OÜ. “Mõlemal juhul on tegemist diislikütuse tanklatega, kus peamiselt tangitakse Omniva autoparki kuuluvaid sõidukeid. Lisaks oleme loonud võimaluse teenust kasutada ka allhankijatel ning Omniva oma töötajatel, kes on teenuse pakkujaga otse lepingulises suhtes. Põhilised eelised on aja ning kulude kokkuhoid ja mugavus. Nii mõnelgi juhul jääb ära spetsiaalne tanklasse sõitmine ning sellega kaasnev kilometraaž,” kommenteeris ta.

Seepter märkis, et Omniva on töötajatele väljastanud ka limiidiga kütusekaardid, mis on kohandatud vastavalt nende töövajadustele. Seepter põhjendas, et valiku peamiseks põhjuseks on turvalisus. “Juhul, kui ­kaa­rt peaks kaduma või varastatama, on kahju minimaalne ja lisaks on meil tankimised väga detailselt nähtavad autopargi kaughalduse süsteemis,” toonitas ta ning lisas, et kaardi andmeid kasutatakse peamiselt logistika analüüsis, eesmärgiga tõsta efektiivsust. Kuid ka järelevalvel on oma roll.

“Usaldades autojuhile tööandaja vara, ei ole kuritarvitamine ühelgi juhul täielikult välistatud,” ütles advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs. Parim lahendus oleks tema sõnul kasutada krediittankimise teenust. “Sellisel juhul on autojuhi kasutuses kaart, millega on võimalik tasuda ­ainult koostööpartneriks olevates tanklates ainult kütuse eest,” märkis ta.Mõistagi ei ole Nääsi sõnul ka krediittankimise puhul välistatud, et kütust tangitakse näiteks pere või sõprade autodesse, kuid risk selliseks kuritarvituseks on siiski tagasi­hoidlik.

Autojuht maksab ise ja saab hiljem hüvitist

“Põhimõtteliselt on ka mõeldav, et tööandja ei pea enda vara kütuse tankimiseks ­autojuhile usaldama, kui autojuht tangib teel olles kütust oma raha eest ning tööandaja hiljem hüvitab need kulutused. See aga eeldab, et autojuht on suuteline oma rahaga kütuse eest jooksvalt tasuma kuni kuluhüvitise saamiseni.

Eesti Energias on kasutusel erinevate kütusefirmade krediitkaardid, millega saab osta kütust ning autotarvikuid. Iga autoga on seotud üks kütusekrediitkaart. “Tankimise ja läbisõidu info kogutakse autopargi haldamise programmi, kus kütusekulu analüüsitakse. Selle süsteemi plussiks on asjaolu, et arvestades ettevõtte suurust ja ostetava kütuse mahtu, on sel moel võimalik soetada kütust soodsamalt kui näiteks eraisikuna,” rääkis ettevõtte pressiedendaja Eliis Vennik. Ta lisas, et nende tootmisettevõtete juures on nende geograafilise paiknemise tõttu kasutusel ka oma kütusetanklad.

Transpordis kütuse hinnalisa aastate madalaimal tasemel

Pikemat aega madalal püsinud kütuse hind on viinud viimaste aastate madalaimale tasemele ka transpordifirmade kütuse hinnalisa.

Mullu detsembris langes esmakordselt üle paari aasta diislikütuse liitri hulgihind alla ühe euro. Vähenenud on ka transpordifirmade kütuse hinnalisa. “Kõikidel klientidel,  kellele on hinnapakkumine tehtud koos kütuse hinnalisaga, on veohinnad langenud. DSV märtsikuu kütuselisa tõusis 1,6 protsendipunkti võrra ja on 12,5%,” ütles ASi DSV Transport juht Jaan Lepp.

Küsimusele, kes soodsatest kütusehindadest kõige rohkem võidavad, vastas Lepp, et kuna lepinguid ja koostöövorme on hästi palju, siis üheselt polegi seda võimalik öelda. “Aga reeglina saavad soodsatest kütusehindadest kasu ikka kliendid, mitte veofirmad või ekspedeerijad,” märkis Lepp. Jaanuaris ütles Lepp, et DSV Transpordi kütuse hinnalisa oli 14,5